Bonnaire šampanjamaja, mis asub Cramanti külas Côte des Blancsi keskel, alustas tegevust 1932. aastal.

Praeguste juhtide vanavanaisal Fernand Bouquemont’il, kes pani šampanjamajale aluse, oli valik lihtne: kas oma maa maha müüa või alustada oma šampanja tootmist. Fernand otsustas šampanja tootmise kasuks ja raske töö tasus end kiirest ära. Esimese partii eest sai ta Concours Agricole’i kuldmedali. Algas ilus lugu.

Tema poeg André Bonnaire ja viimase poed Jean-Louis andsid 1960ndate lõpus suure edasitõuke, millest kujunes Bonnaire stiil, mida tunneb ja imetleb terve maailm. Juba noores eas saab Jean-Louis aru veini tegemise tähtsusest ning just tema annab majale võime toota peeneid ja kergesti kättesaadavaid veine.

Tundes suurt kirge oma töö vastu võttis Jean-Louis 1990ndatel üle enda naise veiniistandused ja aitas tal luua uut brändi: Paul Clouet. Praegu juhivad asutust Jean-Louis pojad Jean-Etienne ja Jean-Emmanuel.

Legendi kohaselt õnnistasid jumalad pinnase, kus kasvab Chardonnay viinamarjasort. Austamaks seda ilusat legendi, panustab iga istanduse töötaja oma raskesse päevatöösse peale oma oskuste ja teadmiste ka oma hinge. Tänane eesmärk on leida viis kuidas töödelda mulda nii, et viinamarjad saaks kasvada aastaringselt. Seega on viinamarjaistanduse juhtimine kogu tähelepanu keskpunktis, sest kõige aluseks on ikkagi viinamari ise.

Bonnaire veinimõis hõlmab 22 hektari suurust ala, millest enamik asub Côte de Blancs’is Chardonnay lemmikus kasvukohas õnnistatud pinnasel, kuid mõned partiid tulevad naaberküladest Chouillyst ja Oiryst (mõlemast Grand Cru) ning Cuis’ist ja Bergères-Les-Vertus’st hoopis Premier Cru. Osa maast ulatab Vallée de la Marne’i, kus kasvab ainult Pinot Noir ja Pinot Meunier.